SHS (kasutatud tarkvara/kasutatud tarkvara) õigusaktid ja kohtupraktika

Õigusaktide kinnistamine rahvusvahelises ja Euroopa õiguses

1886. aasta Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon

• Rahvusvaheline leping, mis pani aluse kaasaegsele arusaamale autoriõiguse mõistest ja selle au-tomaatilisest päritolust ilma registreerimise vajaduseta.
• Artiklis 2 on loetletud mitmesugused kirjastamis- või kunstitegevuse liigid, millega konventsiooniga tagatud kaitse on seotud.

WIPO autoriõiguse leping 20. 12. 1996

• Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni artikkel 4 sätestab autoriõiguse kohta: "Arvutiprogrammid on kaitstud kui kirjandusteosed Berni konventsiooni artikli 2 tähenduses". Ja lisab need seega teiste konventsiooniga kaitstud teoste hulka.

Direktiiv 91/250/EMÜ, 14. 5. 1991, arvutiprogrammide õiguskaitse kohta

• Artikli 4 punktis C on sätestatud, et: "Arvutiprogrammi koopia esmakordne müük ühenduses õiguste omaniku poolt või tema loal tähendab, et õigus levitada kõnealust koopiat ühenduses ammendub, välja arvatud õigus kontrollida arvutiprogrammi või selle koopiate edasist rentimist.”

Direktiiv 2001/29/EÜ, 22. 5. 2001, autoriõiguse teatavate aspektide ühtlustamise kohta

• Preambulis, lõikes 28, määratlevad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vajadust rõhutada uuesti ammendumise institutsiooni: "Autoriõiguse omaniku poolt ühenduses või tema nõusolekul teoste originaalide või nende koopiate esmakordne müük ammendab õiguse kontrollida nende edasimüüki ühenduses.”
• Ka siin rõhutatakse ühendusesisest ammendumist - autori õigus kontrollida edasimüüki väljaspool ELi on endiselt olemas.
• Seejärel kodifitseerib ta artikli 4 lõikes 2 negatiivses mõttes ammendumise.

Direktiiv 2009/24/EÜ, 23. 4. 2009, arvutiprogrammide õiguskaitse kohta, artikkel 4:

• Direktiivi 2001/29 lex specialis käsitleb üksnes arvutiprogramme.
• See asendab direktiivi 91/250/EMÜ, kuid säilitab edasimüügi kontrolliõiguse ammendumist käsitleva sõnastuse täielikult.
  • Artikli 4 lõige 2: "Arvutiprogrammi koopia esmakordne müük ühenduses õiguste omaniku poolt või tema loal tähendab, et õigus levitada seda koopiat ühenduses ammendub, välja arvatud õigus kontrollida arvutiprogrammi või selle koopiate edasist rentimist.”
• Seadusandja loetleb preambulis ka muid olulisi aspekte, näiteks autori võimetus lepinguliselt takistada koopia omandamist volitatud omandaja poolt:
  • Lõige 13): Autori ainuõigus takistada oma teose loata reprodutseerimist peaks arvutiprogrammide puhul olema piiratud erandiga, mis lubab tehniliselt vajaliku koopia reprodutseerimist programmi kasutamiseks volitatud vastuvõtja poolt. See tähendab, et seaduslikult omandatud programmi koopia kasutamiseks või koopia vigade parandamiseks vajalikke salvestus- ja käitamistoiminguid ei tohi lepinguga keelata.
• Teine oluline märkus on selliste sätete absoluutne kehtetus lepingutes, mis muudaks võimatuks direktiivis sätestatud kaitse või kaitse erandite kohaldamise, nt varukoopia loomise puhul. Meie õigusliku arvamuse kohaselt hõlmab see ka olukordi, kus tuleb kaitsta Euroopa Ühenduse alustalasid, näiteks kaupade ja kapitali vaba liikumist.
  • Lõige 16: Arvutiprogrammide kaitse autoriõiguse alusel ei tohi takistada muude kaitsevormide kohaldamist, kui see on vajalik. Kõik muud lepingulised sätted, mis on vastuolus käesoleva direktiivi sätetega, mis käsitlevad dekomponeerimist või direktiivis sätestatud erandeid, mis käsitlevad reprodutseerimist või programmi toimimise jälgimist, uurimist või katsetamist, tuleb seetõttu lugeda algusest peale kehtetuks.

  
  

Seadusandlik kinnistamine siseriiklikus õiguses

Even in the Czech Republic, the exhaustion of the right to further distribution is nothing new. Already in the new wording of the Copyright Act (Act No. 121/2000 Coll.), This institute was present, although the law applied exclusively to the territory of the Czech Republic (it was therefore a national concept of exhaustion). Together with the entry of the Czech Republic to the European Union, the institute of exhaustion has expanded its scope to the entire territory of the EU – forming the single European market.

Seadus nr 121/2000 Coll., Autoriõiguse seadus

• § 14, lõige 2): "Kui teose originaali või reproduktsiooni esmakordne müük või muu esmakordne omandiõiguse üleandmine materiaalses vormis autori poolt või tema nõusolekul Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda moodustava riigi territooriumil kehtib sellise originaali või reproduktsiooni suhtes. või teose koopia suhtes, on autori õigus levitamisele Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonda moodustavate riikide territooriumil ammendunud;”
  

  
  

Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi "Euroopa Liidu Kohus") kohtupraktika

Euroopa Liidu Kohtu otsus 3. 7. aprillist. 2012, kohtuasjas C-128/11 (UsedSoft GmbH / Oracle International Corp.).

• Otsus, mida sageli nimetatakse "läbimurdeks", kinnitab tegelikult ainult 1991. aastast kehtivaid eeskirju.
• Siiski täiendab see neid füüsilise koopia olemasolust sõltumatult - ammendumine kehtib ka internetist allalaaditud koopiate kohta.
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/24/EÜ (...) artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et arvutiprogrammi koopia levitamise õigus on ammendunud, kui autoriõiguse omanik, kes andis loa, isegi kui koopia laaditakse tasuta alla internetist andmekandjale, andis talle tasu eest, mille eesmärk.
• "Artikli 4 lõiget 2 ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kasutajalitsentsi edasimüügi korral, mis tähendab ka autoriõiguse omaniku veebisaidilt alla laaditud arvutiprogrammi koopia edasimüüki, peab teine litsentsisaaja: (...) nagu ka iga hilisem omandaja, võib tugineda käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatud levitamisõiguse ammendumisele ja seega võib lugeda, et nad on arvutiprogrammi koopia õiguspärased omandajad selle direktiivi artikli 5 lõike 1 tähenduses ja et neil on õigus teha viimatinimetatud sättes ette nähtud koopia."

Euroopa Liidu Kohtu 12. 10. 2016. aasta otsus kohtuasjas C-166/15, Aleksandrs Ranks ja Jurijs Vasilevičs

• Otsus kinnitab kohtuasjas C-128/11 tehtud järeldusi ja käsitleb varukoopiate tegemise ja müügi võimalust.
• Punktis 54 toob ta aga esile olulise argumendi, mis annab nn kasutatud tarkvara ostjatele kindluse ostetud tarkvara kasutamise võimalikkusest: "Nagu Microsoft tunnistas oma kirjalikus vastuses Euroopa Kohtu esitatud küsimustele, on litsentsisaaja õigus kasutada piiramatult kasutatud arvutiprogrammi koopiat. peab olema võimalik seda programmi autoriõiguse omaniku veebilehelt alla laadida, kuna see allalaadimine kujutab endast arvutiprogrammi vajalikku reproduktsiooni, mis võimaldab uuel omandajal kasutada seda programmi ettenähtud viisil (...)."

ELi liikmesriikide kohtupraktika

Arvestades, et kõik liikmesriigid on kohustatud direktiivi teksti oma õigussüsteemi üle võtma, on arusaadav, et ammendumise institutsiooni õiguslik raamistik on kõigis ELi liikmesriikides sama ja et siseriiklikud kohtud peaksid seetõttu jõudma samadele järeldustele kui teiste ELi liikmesriikide kohtud. Nii Euroopa Kohtu kui ka BGH kohtupraktika on lõplikud ja kõrgeimad kohtulahendid. See kinnitab "kasutatud tarkvaraga kauplemise seaduslikkust".

Saksa Vergabekammer Münsteri 1. 3. 2016. aasta otsus, Az. VK 1-02 / 16

• Riigihangete järelevalvekoda (Vergabekammer) teostab järelevalvet riigihangete üle.
• 1. 3. 2016. aasta otsuses otsustas muu hulgas, et:
  • Hanked, mis on seotud konkreetse lepinguliigiga (nt SelectPlus), ei ole võimalikud, kuna see on otseses vastuolus läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõuetega.
  • Tarkvara peab olema määratletud tooteneutraalselt, st ilma konkreetseid tootjaid ja tooteid (rääkimata allahindluse tasemetest või lepingutüüpidest) täpsustamata.
  • Üldiselt ei saa nõuda ka "uusi litsentse", sest see on määratlus, mis on põhjendamatu ja toob kaasa konkurentsi piiramise.
  • Uued litsentsid ja "kasutatud" litsentsid on funktsioonide ja õiguste poolest identsed.
  • Kahtluse korral litsentside ulatuse osas peab tellija veenduma, et ta saab objektiivse ülevaate taotletavast lahendusest ja määratleb positiivselt, mida ta vajab - mitte aga teiseseid litsentse tervikuna tagasi lükates.
  • Hankelepingu sõlmimise tingimusena tuleks esitada tõendid litsentsi tühistamise ja päritolu kohta.
  • "Uue tarkvara" kui ühe toote võtme või veebipõhise litsentside haldamise portaali eelised tuleb määratleda otse hankemenetluses, eranditult tooteneutraalsel viisil.
  • Samuti ei saa hankemenetluses nõuda teatavat tüüpi Microsofti partneri (nt LSP) pakkumist, kuna see piirab konkurentsi ning piirab avatud menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
  • Kuna puudub tootja võimalik regressiivne nõue, ei ole võimalik väita, et teisese tarkvara omandamisel on "risk", eriti kui need "riskid" on lahendatud kõrgeimate kohtute poolt.

Saksamaa Liitvabariigi kohtu 17. 7. 2013. aasta otsus kohtuasjas I ZR 129/08

• UsedSofti ja Oracle'i vahelise kohtuvaidluse kohta esitati Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotlus, mis kulmineerus otsusega C-128/11.
• Otsuses on muu hulgas sätestatud, et "kasutatud" tarkvaralitsentsi ostjat tuleb pidada "õigustatud litsentsisaajaks", kellel on õigus omandada tarkvara koopia.
• Juhtum tagastati, et kontrollida kõigi litsentside üleandmise nõuete täitmist apellatsioonikohtule.

Saksamaa Liitvabariigi kohtu 11. 12. detsembri 2006. aasta otsus. 2014, kohtuasi I ZR 8/13+

• Kohtuvaidlused spol. UsedSofti ja Adobe'i vahel seoses mahulitsentsidega.
• Föderaalne kohus on otsustanud, et koopiate edasimüügi kontrollimise õiguse ammendumine kehtib ka mahulitsentside puhul, tingimusel et need võimaldavad jagada tarkvara mitmeks iseseisvaks koopiaks.
• Kohus käsitles ka teiseste litsentside kasutamise "riski". Tootja ei saa takistada tarkvara kasutamist või reprodutseerimist ega kontrollida selle üleandmist kolmandatele isikutele, kuna tootja võib lubamatult takistada kaupade vaba liikumist (Saksamaa Liitvabariigi Kohtu tõlgendus - BGH I. ZR 244/97).
• Selle õiguslikuks tagajärjeks on see, et tootjal ei saa olla õigust kõrvallitsentsi ostja suhtes loobumisele või kahju hüvitamisele (Saksamaa Liitvabariigi Kohtu tõlgendus - BGH I. ZR 244/97).

Saksamaa Liitvabariigi kohtu 6. 7. märtsi 2006. aasta otsus. 2000, kohtuasi I ZR 244/97

• Otsus käsitleb peamiselt OEM-litsentside edasimüügi kontrolliõiguse ammendumist.
• Tarkvara tootja ei saa oma huvi kinnitada, et soodsa hinnaga pakutavat tarkvaraversiooni müüakse ainult koos uue arvutiga, andes algusest peale ainult selle turustuskanaliga piiratud kasutusõiguse.
• Kui programmi versioon on turustatud tootja poolt või tema nõusolekul, on taasedastamine tasuta autoriõiguse levitamise õiguse ammendumise tõttu, sõltumata antud kasutusõiguse sisulistest piirangutest.

Litsentside üleandmisega seotud lisadokumendid

/  EXCLUSIVELY / Advokaadibüroo Havel & Partnerid arvamus vabaturu litsentside kohta 15. 3. 2019

• “Teatud tingimustel on kasutatud tarkvara müük võimalik selle tarkvara levitamise õiguse nn ammendumise alusel.”
• “Tuleb objektiivselt tõendada, et õigus kasutatud SW-le on tegelikult ammendunud ja SW oli pärast üleandmist kasutatav.”

Arvamus spol. Microsoft teisese tarkvara 26. 4. 2017 

• Microsofti reaktiivne SHS-kiri ELi klientidele-partneritele on dokument, millega Microsoft on teavitanud oma partnereid ja kliente sellest, kuidas kohtupraktika on muutunud ja millised tingimused peavad olema täidetud litsentside seaduslikuks üleandmiseks vabaturul. 
• Kasutatuna pakutava tarkvara päritolu ja tingimusi tuleb hoolikalt uurida, et Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud ammendumise nõuded oleksid tegelikult täidetud ja ammendumise kohaldamisel oleks võimalik seda tõendada.